Keskmisest kuumem septembri volikogu

Septembrikuu volikogu istung kujunes keskmisest kuumemaks. Mis ei ole iseenesest halb, sest vaidlustes sünnib tõde ja tõest on targal inimesel mõndagi õppida. Mõnest olulisemast teemast siis lähemalt.

Esimese päevakorrapunkti all, kus enam-vähem traditsiooniliselt annab vallavalitsus ülevaate viimase kuu olulisematest töövõitudest, saime teada, et Vasalemma vallas läks lasteaeda 15+15 last, Ämari kooli katlamaja viidi üle põlevkiviõli küttele (haiseb rohkem, aga hinnalt odavam), aasta õpetaja tiitli sai ka Vasalemma kooli õpetaja, tööle on hakanud seltsimaja uus juhataja, Kivi tänava pumbajaamale on paigaldatud uus ja soodne rauaeraldusfilter, Nõmme tänavale on pandud maha purustatud asfalt ning et maksulaekumised on paremad kui möödunud aastal. Kuid ka seekord olid volinikel mitmed küsimused. Küsimusele, kas vastab tõele, et Vasalemma Põhikooli kehalise kasvatuse tunde viiakse läbi ka pooleliolevas spordihoones, vastas vallavanem eitavalt. Loodetavasti see nii ka on, sest hallitavate lagedega pooleliolev ehitis on ohtlik nii laste tervisele kui eludele. Hoopis teravam diskussioon tõusis küsimusest, kas vallavalitsusel on mingisugune nägemus kardirajale rajatud laste mänguväljaku tuleviku osas. Selge on see, et mänguväljak ja autodroom ei sobi kokku. On ainult aja küsimus, millal nõrgem pool kannatada saab ning siis ei tahaks küll vallavalitsuse liikmete nahas olla, kes seni on olukorrale läbi sõrmede vaadanud (et mitte öelda kerge irooniaga teemasse suhtunud). Õnneks tundus, et volikogu enamus oli seekord küll üsna ühel meelel, et kardiraja tulevik tuleb otsustada juba üsna kiiresti ning et kui otsustatakse mänguväljaku kasuks, siis tuleb territoorium vastavalt ka tähistada. Oma kriitika sai ka politsei, kelle esindajaid oodatakse oktoobri volikogu istungile rääkima sellest, mida politsei on teinud ja mida kavatseb teha õiguskorra kaitsel Vasalemma vallas. Selgus, et järjest rohkem pöörduvad kohalikud elanikud turvalisuse teemadel volinike poole ning usaldus politsei vastu omab jätkuvalt langustrendi. Kas on süüdi ainult politsei esindajad või on suhlusprobleemid ka valla töötajatel, selle üle võibki vaidlema jääda. Kaugel pole aga piir, kus elanike kannatus võib katkeda ning kellelegi kodanikualgatuse korras üle küüru antakse. Seetõttu on äärmiselt vajalik, et riik ja omavalitsus õpiksid koostööd tegema, seda ka õiguskorra tagamisel (mäletame ju, et mõni aasta tagasi Reformierakonna ja Keskerakonna vallavalitsuse ajal see koostöö politsei ja turvafirmaga täiesti toimis).

Teine kuum teema oli Vasalemma valla eelarvestrateegia, mis jõudis esimesele lugemisele volikogus. Kuigi tegemist on finantsjuhi poolt koostatud korraliku ja detailse dokumendiga, juhtis Reformierakonna fraktsioon tähelepanu sellele, et strateegias sisalduva investeeringute kava näol on tegemist utoopiaga, mille kallal tuleks kõvasti tööd teha. Kui seni on (ekslikult?) arvatud, et spordihoone valmisehitamine vanasse mõisaparki on ennekõike Vasalemma sotsiaaldemokraatide valimislubaduseks ja prioriteediks, siis järjest rohkem on spordihoone muutumas Reformierakonna prioriteediks. Seda väga lihtsal põhjusel - me ei taha, et kümnekonna aasta pärast laiutavad keset mõisaparki varemed, mis tähistavad ühe vallavalitsuse läbimõtlematut ambitsiooni kivi ja betooniga ajalukku minna. Mäletame ju hästi, et varsti pärast üüratult kalli eelarvega ehitustegevuse algust oli otsas nii raha kui mõistus ning paljad müürisakid turritasid taeva poole. Küllap see oli ka üheks põhjuseks, miks tookord sotsid nii kergesti võimult taandusid. Hoolimata süvenevast masust pidi uus koalitsioon võtma laenu, et ehitis kiiresti katuse alla saada ja hoone vähemalt sellisel kujul konserveerida. Kes taipab ehitamiset, see teab, et vesi ja jäätumine on katmata müüride kõige suurem vaenlane (paar läbijäätumist ja müürid võib buldooseriga kokku lükata). Seetõttu polnud just palju valikuid.
Aga ka täna pidime volikogus kuulama demagoogiat, kuidas sotsid omaenda rahadega spordihoonet ehitasid. Tegelikult oli tegemist mitme buumiaasta jooksul valla eelarvesse kogunenud rahajäägiga (äris nimetatakse seda väljavõtmata kasumiks), mis Buratino kombel maasse pisteti lootuses, et katus, aknad-uksed, küttesüsteemid ja siseviimistlus ühel kenal hommikul lihtsalt olemas on. Ei olnud. Hoopis oli kadunud headel aastatel kogunenud raha, mida masu aastatel oleks hädasti tarvis läinud. Ja mitte ainult kadunud, vaid nagu hiljem välja tuli, mindi eelarvega isegi märkimisväärselt miinusesse.
Aga see selleks, igal juhul nähtub uuest eelarvestrateegiast, et valimiste aastal 2013 ja sellele järgneval aastal võetakse sadu tuhandeid eurosid pangalaenu (täpselt niipalju kui seadusest tulenev piirmäär lubab), kuid see puistatakse laiali kõige erinevamatele objektidele Rummul ja Ämaris. Mis ei ole loomulikult halb, sest ka need objektid vajavad kordategemist. Kuid selgelt oli tunda tänase koalitsiooni vastuseisu Reformierakonna ettepanekule keskenduda spordihoone valmisehitamisele, mida Vasalemma lapsed ja spordiklubid hädasti vajavad.

Mainida võib veel liikluskorralduse muudatust Rummu alevikus, kus vallavalitsus kehtestab kogu aleviku territooriumil 30-kilomeetrise kiiruspiirangu. Iseenesest mõistlik ja vajalik, kuid ka siin tuleks mõelda tervikkontseptsioonile. Aastaid on räägitud liikluskorralduskava vajalikkusest, mis peaks hõlmama valda kui tervikut. Täna vallavalitsus seda vajalikuks ei pea ning seetõttu jääbki mõistatuseks, miks just Rummu ja mitte kõik alevikud?

Teistel teemadel siis teine kord :)

Komisjonid arutasid Vasalemma valla eelarvestrateegiat

Vasalemma vallavalitsus on maha saanud ühe mainimistväärt dokumendiga - volikogu istungile suunatakse esimesele lugemisele Vasalemma valla eelarvestrateegia 2012-2016. Eelarvestrateegia koostamise kohustus tuleneb 2011. aasta jaanuaris jõustunud Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest, mille kohaselt peab olema finantsplaan vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegia mõte on selles, et tagada valla eelarvepoliitika stabiilsus, planeerimise realistlikkus ja finantsiline jätkusuutlikkus. Koos arengukavaga moodustab eelarvestrateegia ühtse terviku ning selle abil seotakse omavahel eesmärgid ja ressursid eesmärkide elluviimiseks. Kõik on justkui väga hästi..., kuid juba esimesel dokumendi sirvimisel jäi silma paar asja, mis vajavad kindlasti ringitegemist.

Esiteks. Eelarvestrateegia ei lähe kokku valla värskelt vastuvõetud arengukavaga. Nagu vallavanem ka ise tunnistas, siis otseselt vastuollu need dokumendid ei lähe, kuid vallavalitsus ei jõudvat mõlemat dokumenti üheaegselt menetleda. Ometigi ütleb seadus, et neid asju käsitletakse ja menetletakse koos. Juba täna on selge, et nõutud tähtajaks ehk 1. oktoobriks ei jõuta kumbagi dokumenti volikogu poolt ära menetleda. Ometigi hakkas seadus kehtima juba tervelt aasta ja 9 kuud tagasi.

Teiseks. Investeeringute kavandamine vallavalitsuse plaani kohaselt on kõike muud kui mõistlik. Loomulikult on see seotud valimisteks valmistumisega - valimiste aastal 2013 on kavas soetada põhivara tervelt 935 011 euro ulatuses (võrdluseks 2012 ja 71 026 eurot) ehk üle 13 korra suuremas mahus kui käesoleval aastal. Laenu võetakse Vasalemma spordihoone ehituse omafinantseeringu katmiseks 2013-2015 summas 219 451 eurot, Rummu Lasteaia ja Ämari Põhikooli renoveerimiseks 2013-2014 summas 350 000 eurot, kergliiklustee rajamiseks Rummuni omafinantseeringu katmiseks 70 000 eurot ning Ämari vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise omafinantseeringu katmiseks 2014-2015 summas 82 846 eurot. Kokku plaanib vallavalitsus tuua vallale täiendavaid finantskohustusi laenude näol 722 297 eurot (vanas vääringus 11 301 492 krooni). Kui me aga võtame arvesse, et KOIT- kavast ei ole tegelikult võimalik spordihoone ehitamiseks niikuinii toetust saada ning et see summa on ainult bluffimiseks investeeringute kavasse sisse kirjutatud, siis näeme, et kogu laenuraha läheb Rummu ja Ämari valijate häälte püüdmiseks, millest võidab kõige enam Keskerakond. Sotsiaaldemokraatlik vallavalitsus on aga muutumas ühe rohkem Keskerakonna puudliks, saagides oksa, mille peal ta ise istub.

Kolmandaks. Eraldi on toodud ära Vasalemma Infra finantstegevuse prognoos aastani 2016. Tuleb välja, et vallavalitsuse nägemuse kohaselt vallaettevõtet ei ole plaanis arendada ning sellel lastakse vegeteerida umbes samal tasemel, mille ta tänaseks on saavutanud, ehk siis nii kulud kui tulud kasvavad umbes tarbijahinna indeksi võrra ning uute teenuste ja toodetega turule ilmselt ei tulda. Aga elame-näeme.

Need olid vaid esmased mõttearendused, kuid järgnevate kuude jooksul rohkem numbritesse süvenedes tekib kindlasti rohkelt uusi mõtteid-ideid, mida jagada. Loodetavasti saab eelarvestrateegia peatselt üles ka valla kodulehele (sarnaselt arengukavale peab see läbima avalikustamise protseduuri) ning siis on võimalik sellel teemal ehk ka mingit diskussiooni arendada. Seniks aga ilusat ja sooja sügist!